Alumiiniumoksiidipulber ei ole ühtne toode. Selle omadused sõltuvad sooda sisaldusest ja pindalast.

Ostjad saadavad meile endiselt hinnapäringuid, milles on kirjas vaid “alumiiniumoksiidipulber, 99%”. See number näitab, et tegemist on Al₂O₃-ga. See ei ütle aga, kas pulber paagutub 1550 °C juures, sobib tihendi pinna poleerimiseks või jääb valukomposiiti ja keeldub tihenemast. Kasulik arutelu algab nelja asjaoluga: sooda, eripindala, osakeste suurus ja kui kaugele kaltsineerimine on jõudnud alfa-faasi suunas.

Enamik tööstuslikke pulbreid algab Bayeri hüdraadina. Me kaltsineerime seda tavaliselt temperatuurivahemikus 1100–1500 °C, et eemaldada vesi ja muundada see α-Al₂O₃-ks. Kaltsineerimise intensiivsus määrab kristallide suuruse ja BET-pindala. Kergelt kaltsineeritud pulber võib näidata mitu ruutmeetrit grammi kohta ja sisaldada ikka veel üleminekufaase. Kõvasti kaltsineeritud pulber langeb 0,3–2 m²/g piiresse, moodustab jämedamaid primaarkristalle ja on peamiselt alfa-faasis. Reaktiivne alumiiniumoksiid on selle kontseptsiooni jahvatatud versioon: D50 on sageli umbes 1–2 μm, BET jääb vahemikku 1–5 m²/g, kõrge α-sisu, valmistatud pakkimiseks ja paagutamiseks. See on teistsugune materjal kui jahvatamata kaltsineeritud materjal, mille D50 on 60–80 μm.

Sooda on lisand, mille väärtust inimesed alahindavad. Tavalise soodaga kaltsineeritud materjali Na₂O sisaldus on umbes 0,3–0,5%. Madala soodasisaldusega materjali puhul on see lähemal vahemikule 0,05–0,15%. Ülimadala soodasisaldusega materjali puhul jääb see alla 0,03%. Naatrium toimib sulandajana. Tulekindlas tellises võib see olla vastuvõetav. Kõrge alumiiniumoksiidisisaldusega kulumisosades, alusmaterjalides või süüteküünla isolaatorites põhjustab järelejäänud sooda terade kasvu, vähendab tugevust ja halvendab elektrilisi omadusi. Kui detail peab olema valge, tihe ja elektriliselt häirevaba, ei alusta me tööd tavalise soodasisaldusega materjaliga lootuses, et ahju töötlemine selle probleemi lahendab.

Osakeste suurusjaotus on pakkimise teine pool. Monomodaalne peen reaktiivne pulber täidab maatriksi. Laiem tera suurus võib vähendada valukomponendi veevajadust, kui seda paigutada tahkete täitematerjalide ja kõige peenema reaktiivse fraktsiooni vahele. Kui lisate valele D90-le sobimatu pulbri, saate kas kivi, millest õhk ei pääse välja, või suspensiooni, mis settib enne valamist. Poleerimispulbrite puhul on kristallide kõvadus ja suurus olulisemad kui paagutavus. Jämedad, kõvasti kaltsineeritud kristallid lõikavad. Peen, pehmelt kaltsineeritud materjal viimistleb. Sama keemiline koostis kotil. Vastandlikud ülesanded.

Meilt palutakse sageli käsitleda sulatatud terasid ja tabulaarset materjali justkui need oleksid pulber. Tegelikult ei ole need seda. Sulatatud alumiiniumoksiid on sulatatud ja purustatud. Tabelvormi on paagutatud temperatuuril ligikaudu 1800–1900 °C tihedateks plaatideks, mis seejärel purustatakse täitematerjaliks. Need moodustavad segus skeleti. Kaltsineeritud ja reaktiivsed pulbrid on peenosad, mis peavad omavahel seostuma.

Kui te määratlete alumiiniumoksiidipulbrit, märkige lehele Na₂O, BET, D50/D90, alfa-sisaldus ja LOI enne, kui hakkate hinna üle läbirääkimisi pidama. 99,5% Al₂O₃, milles on 0,4% sooda ja mille mediaan on 70 μm, ei käitu 1,5 μm juures nagu madala soodasisaldusega reaktiivne pulber, olenemata sellest, kui sarnased analüüsitulemused ka ei tunduks. Põletusahi ei kõrvalda valet pulberivalikut. See muudab vea lihtsalt püsivaks.